[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sallia Li J, pr sallin Li J, imperf sallizin J
1. sallida | vn выносить, вынести, терпеть, стерпеть
J se inemin tšettä ep salli see inimene ei salli kedagi
J isä emä evät sallittu vanõpaa issää, pantii eri süümää isa (ja) ema ei sallinud vanaisa, (ta) pandi eraldi sööma
2. soovida | vn желать, пожелать; хотеть, захотеть
J sallitko siä minukaa kokkoo saavvõ kas sa soovid minuga kokku saada?
J miä sallin, jot tämä õllõis siin ma soovin, et ta oleks siin
Li miä sill sallin kõikkaa üvvää ma soovin sulle kõike head
Li miä sallin sillõ üvvää tervüttä ma soovin sulle head tervist
3. Tum. armastada | vn любить

soovia Lu J-Tsv. (J Ku) soovvia Lu, pr soovin Lu J Ku soon [sic!] Lu J, imperf soovizin Lu J
1. soovida, tahta | vn желать, пожелать, хотеть
Lu elä soo tõizõl sitä, mikä enell ei kõlpaa ära soovi teisele seda, mis enesele ei kõlba
Lu kehnoa tõizõl sooʙ, a izze saaʙ vs (kes) teisele halba soovib, (see) ise (selle) saab
J a mitä soon emälee rl aga mida soovin emale?
Lu soovin üvvää tervüttä soovin head tervist!
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat!
Lu soovin üväss tehä tüütä tahan hästi tööd teha
2. ennustada | vn предсказывать, предсказать, предрекать, предречь
Lu vaivatab vanoja luita, soovip kehnoa ilmaa vanad luud valutavad, (see) ennustab halba ilma
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, madalal(t), siis ennustab vihma

tervüüᴢ K P M Kõ Po S Lu J I (R-Reg.) Li tervüᴢ M Kõ Lu Li Ra J (I), g tervüü P Lu Li Ra tervühsee: tervüsee Lu J tervis | vn здоровье
Lu tervüz on kallõõp kullass i õppaass tervis on kallim kullast ja hõbedast
Li tervüssä ed õsa milläizillä rahoilla tervist ei osta (sa) mingisuguse raha eest
Li kase tüü on kehno tervüülle see töö on tervisele kahjulik
Lu põlõttõmin on kehno tervüttä vart suitsetamine on kahjulik tervisele
Lu kui on tervüᴢ kuidas su tervis on?
Ra antagoo jumal tervütt teilee (kui kelleltki midagi saadi, siis öeldi talle:) andku jumal teile tervist!
Li tervüü poolõss on üvä tervise poolest on hea
M mill bõõ üv̆vää tervüüttä mul pole head tervist
Lu on märännüü tervüükaa on kehva tervisega
I etti jumala tervühsiä antaiᴢ (loitsust:) et jumal tervist annaks!
Li miä sallin, tahon sillõ üvvää tervüttä ma soovin sulle head tervist!
J tervüsseeᴢ tervise juures
Lu tervüüssi (öeldakse vastuseks tänule pärast sööki:) ole terve (terviseks)!
J tervüssiit juumaa terviseks jooma.
Vt. ka terveüᴢ

üvä Len. Kett. K R L P M Kõ S Ja V Lu Li Ra J vdjI I Kr (Po) üüvä P üvää Lu üvä(h) J-Tsv. hüvä Ku (Kõ) üvid ~ ühwe ~ üwi ~ üwwi ~ öwe Kr Ю́вэ K-reg₂ Юве ~ Гю́вя́ ~ Гю́вэ Pal₂ Гю̂ве Pal₁ Ю́ве ~ Гю́вэ́ ~ Гю́ве Ii-reg₁ Юва Tum., g üvää K P M Lu J üv̆vää M vdjI I hüvää Ku hea | vn хороший, прекрасный
Lu täll on üvä süä, tämä on üvä inemin, täll paganutta eb õõ tal on hea süda, ta on hea inimene, temas tigedust ei ole
M täll õli liika üvä ääli tal oli väga hea hääl
L ku uodokeinna on tuiska, lieb üvä leipävuosi kui eudokiapäeval on tuisk, tuleb hea vilja-aasta
Kõ tšihutattii üvviä söömiä keedeti häid toite
Lu lõhi on üvä kala lõhe on hea (= maitsev) kala
Lu egliine päivä õli vihmakaᴢ, a tänävä on üvä ilma eilne päev oli vihmane, aga täna on hea (= ilus) ilm
Lu nät pani üvää koo, niku dvorttsa näed ehitas toreda (hea) maja, nagu lossi
Po suku sõvõtaz üvviisee sõppõisõõ sugulased rõivastuvad headesse rõivastesse
Lu valitsõ enelee üvä tüü vali endale hea (= meeldiv) töö
Lu üvä tuuli tugev (hea) tuul
M õzralõõ pantii üvä valo odrale pandi tugev sõnnik
Li taloz on üvä sopu majas on hea läbisaamine
M sõittõlussa üv̆vää ep tuõ riiust ei tule head
M malinaa tšai on üvä tšülmässi vaarikatee on hea külmetuse puhul
Lu üvissä üvä inemin väga hea inimene
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
P üvää uomnikkoa tere hommikust!
Lu üvvää ohtogoa tere õhtust!
Lu üvvää üütä head ööd!
Lu soovin üvvää uutta vootta soovin head uut aastat!
Lu elä soovi kehnoa, a soovi üvvää ära soovi halba, aga soovi head
Lu soovin üvvää tervüttä soovin head tervist!
M üv̆vää aikaa (hüvastijätt:) head aega!
Lu võttagaa üvässi, õlkaa üväᴅ võtke heaks, olge head (vastus tänamisele pärast sööki)
Lu õõ nii üvä ole nii hea!
Li miä sillõ tahon üvvää ma tahan (= soovin) sulle head
K nõita võisi tehä üvää i paskaa nõid võis teha head ja halba
L tahto üvännä õlla tahtis hea olla
Lu tuli üväl õttsa heale tuli lõpp
■
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma rõõmustan sind
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi, kuidas ma rõõmustasin
P sis tulimma kõikii kotuosyõ üviiz mielii tulime kõik koju hea tujuga
M lahs nii õli üvil mieliä, kõig silmäd nõistii tšiiltaama lapsel oli nii hea meel, silmad hakkasid lausa särama
M võtti üv̆vii meelii vassaa (ta) võttis hea meelega vastu
Lu üvässä päässä nõiz itkõmaa, eb mittäiᴅ õlluᴅ heast peast hakkas nutma, midagi ei olnud
J eli tämä üvää aigaa ta elas kaua
Ku meni hüvää maa läks hea (tüki) maad (hulga maad)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie, peapesu).
Vt. ka lumi-üvä